Mark 14 — Estonian 2022

1Kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha. Ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa.

2„Teda ei saa kinni võtta keset pühi, sest rahvas hakkaks mässama!“ ütlesid nad.

3Jeesus oli Betaanias pidalitõvest paranenud Siimoni majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu puhta ja ülihinnalise nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesusele pähe.

4Ent mõned nurisesid naise teo üle: „Milleks küll see raiskamine?

5Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.“ Ja nad hurjutasid naist.

6Kuid Jeesus ütles: „Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo.

7Vaeseid on teie juures alati, ja te võite neile head teha millal tahes. Mind aga ei ole teil alati.

8Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette võidnud mu ihu matmiseks.

9Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse tema mälestuseks ka sellest, mida ta on teinud.“

10Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta.

11Seda kuuldes ülempreestrid rõõmustasid ja lubasid anda talle raha. Nüüd Juudas otsis võimalust, kuidas Jeesust reeta.

12Hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, küsisid jüngrid Jeesuselt: „Kus sa tahad, et me sulle paasasöögi ette valmistaksime?“

13Ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: „Minge Jeruusalemma ja te kohtate veekannu kandvat meest. Järgnege talle,

14ja kuhu ta ka sisse astub, selle maja peremehele öelge: „Õpetaja küsib: „Kus on mu külalistetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?“ “

15Tema näitab teile suurt tuba ülemisel korrusel, kus kõik on valmis seatud. Seal valmistage meile kõik ette.“

16Jüngrid lahkusid ja läksid linna ning leidsid kõik täpselt nii, nagu Jeesus oli neile öelnud. Ja nad valmistasid paasasöögi.

17Õhtu saabudes tuli Jeesus kaheteistkümne jüngriga.

18Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära, üks, kes koos minuga sööb!“

19Jüngrid muutusid väga murelikuks ja hakkasid üksteise järel temalt küsima: „Ega sa mind ei mõtle?“

20Jeesus vastas neile: „Üks teist kaheteistkümnest, kes kastab oma leiva minuga samasse kaussi.

21Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Talle oleks parem, kui ta ei oleks sündinud!“

22Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: „Võtke, see on minu ihu!“

23Siis ta võttis karika, tänas Jumalat ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.

24Jeesus ütles neile: „See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest.

25Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.“

26Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

27Jeesus ütles neile: „Te kõik hülgate minu, sest kirjutatud on: „Ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse laiali.“

28Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie ees Galileasse.“

29Aga Peetrus ütles talle: „Kui ka kõik sind hülgavad, siis ometi mitte mina!“

30„Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda maha!“ vastas Jeesus.

31Ent Peetrus sõnas veel tungivamalt: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind maha!“ Sama kinnitasid ka kõik teised.

32Nad tulid paika, mida kutsuti Ketsemaniks, ja Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, kuni ma palvetan!“

33Ta võttis enesega kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese. Jeesus langes sügavasse ahastusse ja vaeva.

34Ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!“

35Ta läks pisut eemale, heitis näoli maha ja palvetas, et kui on võimalik, siis see tund läheks temast mööda.

36Ta ütles: „ Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Võta see karikas minult ära! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid mida sina tahad!“

37Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamast. Ta sõnas Peetrusele: „Siimon, kas sa magad? Kas sa ei jaksa ühtki tundi valvata?

38Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, kuid liha on nõder.“

39Ta läks uuesti eemale ja palvetas, lausudes samad sõnad.

40Tagasi tulles leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest. Nad ei teadnud, mida talle vastata.

41Siis tuli Jeesus kolmandat korda ja ütles neile: „Teie aina magate ja puhkate! Küllalt! Tund on saabunud, Inimese Poeg antakse patuste kätte!

42Tõuske üles, lähme! Mu äraandja on lähedal!“

43Ja kui ta kõneles, saabuski Juudas, üks kaheteistkümnest. Ja ühes temaga ülempreestrite, kirjatundjate ja rahvavanemate saadetud, nuiade ja mõõkadega relvastatud jõuk.

44Jeesuse äraandja oli andnud neile märgi: „Tema on see, keda ma suudlen. Võtke ta kinni ja viige valve all ära!“

45Ja Juudas tuli, astus kohe Jeesuse juurde ja sõnas: „Rabi!“ ning suudles teda tervituseks.

46Mehed haarasid Jeesusest ja võtsid ta kinni.

47Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast nõnda, et raius tal kõrva peast.

48„Kas ma juhin mässu,“ küsis Jeesus, „et te olete tulnud mind mõõkade ja nuiadega kinni võtma?

49Ma olin iga päev teiega templis õpetamas, ja te ei võtnud mind kinni! Aga Pühakiri peab täide minema!“

50Kõik Jeesusega koos olnud põgenesid ja jätsid ta maha.

51Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes kandis linast särki. Nad püüdsid teda kinni võtta,

52aga ta jättis särgi maha ja põgenes alasti.

53Nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid, rahvavanemad ja kirjatundjad tulid kokku.

54Peetrus järgnes Jeesusele eemalt, kuni jõudis ülempreestri sisehoovi. Ta istus koos valvuritega ja soojendas ennast tule ääres.

55Ülempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud.

56Paljud küll tunnistasid valet tema vastu, kuid nende tunnistused olid vastuolus.

57Siis tõusid püsti mõned, kes andsid tema vastu valetunnistuse:

58„Me oleme kuulnud teda ütlemas: „Mina kisun maha selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.“ “

59Aga ka selles ei läinud nende tunnistus kokku.

60Siis ülempreester tõusis nende ees püsti ja küsis Jeesuselt: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida nad sinu vastu tunnistavad?“

61Kuid Jeesus vaikis ega vastanud midagi. Taas küsis temalt ülempreester: „Kas sina oled Messias, Õnnistatu Poeg?“

62Ja Jeesus vastas: „Mina olen. Ja te näete Inimese Poega istumas Kõigeväelise paremal käel ja tulemas taeva pilvede peal.“

63Ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Mis tunnistajaid meil veel vaja on?

64Te olete ise kuulnud jumalateotust. Mis te arvate?“ Nad kõik otsustasid, et ta väärib surma.

65Siis mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale, katsid ta näo kinni, peksid teda rusikatega ning ütlesid talle: „Prohveteeri!“ Ja valvurid peksid teda.

66Peetrus oli all hoovis. Sinna tuli üks ülempreestri teenijatüdruk

67ja, märganud Peetrust ennast soojendamas, vaatas teda tähelepanelikult. Ta ütles: „Sina olid ka selle Naatsaretlase, Jeesusega.“

68Kuid Peetrus salgas: „Ma ei tea ega mõista, millest sa räägid!“ Ja läks sealt välja eeshoovi.

69Teenijatüdruk nägi teda seal uuesti ja taas ütles Peetruse kohta: „See mees on üks nende hulgast!“

70Aga Peetrus salgas taas. Pisut hiljem sõnas keegi sealolijatest Peetrusele: „Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane.“

71Peetrus hakkas sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda meest, kellest teie räägite!“

72Ja kohe kires kukk teist korda. Siis Peetrusele meenusid sõnad, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda maha!“ Ja ta puhkes nutma.