Galatians 3

Estonian EEP

← Chapter 2 Jump to: Chapter 4 →

1Oh te mõistmatud galaatlased, kes teid on võlunud? Teid, kelle silmade ette Jeesus Kristus oli joonistatud ristilööduna?

2Seda üksnes ma tahan teilt teada, kas te saite Vaimu käsu tegudest või usu kuulutamisest?

3Kas te olete nii mõistmatud? Te algasite Vaimus; kas tahate nüüd lihas lõpetada?

4Kas te nii suurt olete kannatanud ilmaasjata? Teisiti see olekski ilmaasjata!

5Tema, kes siis annab teile Vaimu ja teeb vägevaid tegusid teie sees, kas Ta teeb seda käsu tegudest või usu kuulutamisest,

6nõnda nagu „Aabraham uskus Jumalat, ja see arvati temale õiguseks!”?

7Te ju teate, et need, kes on usust, on Aabrahami lapsed.

8Aga et Kiri nägi ette ära, et Jumal teeb paganad usust õigeks, kuulutas see Aabrahamile selle hea sõnumi: „Sinus õnnistatakse kõik rahvad!”

9Sellepärast õnnistatakse neid, kes on usust, ühes uskliku Aabrahamiga.

10Sest kõik, kes endid rajavad käsutegudele, on needuse all; sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes ei püsi kõiges, mis on kirja pandud käsuraamatus, nii et ta seda teeks!”

11Et nüüd käsu kaudu ükski ei saa õigeks Jumala ees, on ilmne, sest õige peab usust elama.

12Käsk aga ei ole usust, vaid „kes teeb nende järgi, see elab nende varal!”

13Kristus on meid lahti ostnud käsu needusest, kui ta sai needuseks meie eest — sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub” —

14et Aabrahami õnnistus saaks paganaile osaks Jeesuses Kristuses ja me usu kaudu saaksime Vaimu tõotuse.

15Vennad, mina räägin inimese viisil! Inimesegi viimset tahet, kui see on nimetatud, ei tee ükski tühjaks ega lisa sellele midagi juurde.

16Aga nüüd on tõotused antud Aabrahamile ja tema soole. Ei ole mitte öeldud: „Ja sinu sugudele”, otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: „Ja sinu soole,” kes on Kristus.

17Aga ma ütlen seda: lepingut, mille Jumal on enne kinnitanud, ei tee nelisada kolmkümmend aastat hiljemini tekkinud käsk mitte tühjaks, nii et see hävitaks tõotuse.

18Sest kui pärand tuleks käsust, ei oleks see enam tõotusest. Ent Jumal on selle kinkinud Aabrahamile tõotuse kaudu.

19Milleks on siis käsk? See on üleastumiste pärast juurde lisatud seniks, kui tuleb sugu, kellele oli antud tõotus; ja käsk seati inglite kaudu vahemehe käe läbi.

20Kuid vahemeest ei vajata ühe jaoks; ent Jumal on üks.

21Kas siis käsk on Jumala tõotuste vastu? Ei sugugi. Sest kui oleks antud käsk, mis võiks teha elavaks, siis tuleks õigus tõesti käsust.

22Aga Kiri on kõik pannud kinni patu alla, et tõotus antaks Jeesuse Kristuse usust neile, kes usuvad.

23Aga enne kui tuli usk, olime käsu valve all, kinni pandud tulevase usu ilmumise jaoks.

24Nõnda on käsk saanud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust.

25Aga et usk on tulnud, ei ole me mitte enam kasvataja all.

26Sest te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses.

27Sest nii paljud kui teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud!

28Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.

29Aga kui te olete Kristuse Omad, siis olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.

← Chapter 2 Jump to: Chapter 4 →