Mark 6

Estonian EEP

← Chapter 5 Jump to: Chapter 7 →

1Ja Ta läks sealt ära ja tuli Oma kodukohta, ja Ta jüngrid järgisid Teda.

2Ja kui hingamispäev tuli, hakkas Ta kogudusekojas

3Eks Tema ole see puusepp, Maarja poeg, Jakoobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks ka Tema

4Aga Jeesus ütles neile: „Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!”

5Ja Ta ei saanud seal teha ühtki muud vägevat tegu kui ainult panna Oma käed väheste haigete peale ja nad terveks teha.

6Ja Ta pani imeks nende uskmatust. Ja Tema käis läbi ümberkaudsed külad ning

7Ja Ta kutsus need kaksteistkümmend Enese juure ja hakkas neid läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle,

8ja käskis neid, et nad midagi muud ei v

9vaid sidugu paeltega kingad jalga ja ärgu pangu kaht kuube selga.

10Ja Ta ütles neile: „Kuhu kotta te iganes sisse lähete, sinna jääge, seni kui te sealt väljute.

11Ja kus paigas iganes teid vastu ei v

12Ja nad läksid välja ja kuulutasid, et tuleb meelt parandada,

13ja ajasid palju kurje vaime välja ja v

14Ja kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest Ta nimi oli juba tuttav, ja ütles: „Ristija Johannes on surnuist üles t

15Aga teised ütlesid: „Tema on Eelija!” Teised aga: „Tema on prohvet nagu üks prohveteid!”

16Aga kui Heroodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kelle pea ma otsast raiusin, on üles t

17Sest Heroodes ise oli läkitanud ja Johannese kinni v

18Oli ju Johannes ütelnud Heroodesele: „Sul ei ole luba oma venna naist pidada!”

19Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ja ei saanud mitte.

20Sest Heroodes kartis Johannest; ta teadis teda

21Kui nüüd paras aeg oli tulnud, mil Heroodes oma sünnipäeval tegi söömaaja oma suurtele isandatele ja pealikuile ning Galilea ülemaile,

22siis tuli sama Heroodiase tütar sisse ja tantsis. See oli meelt mööda Heroodesele ja neile, kes lauas istusid. siis ütles kuningas neitsile: „Palu mult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!”

23Ja ta vandus temale: „Ma annan sulle, mis sa iganes minult palud, olgu kas v

24Aga neitsi läks välja ja küsis oma emalt: „Mis ma pean paluma?” Ent ema ütles: „Ristija Johannese pea!”

25Ja neitsi läks kohe rutuga kuninga juure, palus ning ütles: „Ma tahan, et sa mulle sedamaid annad vaagnal Ristija Johannese pea!”

26Siis sai kuningas väga kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta ei tahtnud temale seda keelata.

27Ja kuningas läkitas kohe valvuri ja käskis tuua tema pea.

28See läks ja raius vangitornis ta pea otsast ära ja t

29Kui tema jüngrid seda kuulsid, tulid nad ja v

30Ja Apostlid tulid kokku Jeesuse juure ja kuulutasid Temale k

31Siis Ta ütles neile: „Tulge teie k

33ja paljud nägid neid ära s

34Ja kui Ta paadist välja astus ja nägi palju rahvast, hakkas Tal neist hale meel, et nad olid otsegu lambad, kelledel pole karjast. Ja Ta hakkas neid pikalt

35Aga kui aeg oli läinud hiliseks, tulid Ta jüngrid Ta juure ja ütlesid: „Paik on tühi ja aeg jääb juba hiliseks;

36lase nad minema, et nad läheksid ümberkaudu asulaisse ja küladesse ja ostaksid endile leiba, sest neil ei ole midagi süüa!”

37Aga Tema kostis ja ütles neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad ütlesid Temale: „Kas me peaksime minema kahesaja teenari eest leiba ostma ja neile süüa andma?”

38Aga Tema küsis neilt: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake.” Kui nad olid teada saanud, ütlesid nad: „Viis leiba ja kaks kala.”

39Ja Ta käskis neid asetada k

40Ja nad istusid maha ridamisi, sajakaupa ja viiekümnekaupa.

43Ja korjati kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesist ja kalust.

44Ja neid, kes leivust olid söönud, oli viis tuhat meest.

45Ja sedamaid sundis Ta Oma jüngreid astuma paati ja s

46Ja kui Ta lahkumistervituse oli ütelnud, läks Ta mäele palvetama.

48Ja Ta nägi neil s

49Aga kui nad Teda nägid mere peal k

51Ja Ta läks nende juure paati, ja tuul rauges. Ja nad kohkusid üpris väga iseenestes,

52sest nad ei olnud veel aru saanud leibade loost, vaid nende süda oli läinud k

53Ja kui nad üle mere olid maale s

54Ja kui nad paadist olid väljunud, tunti Ta sedamaid ära

55ja joosti kogu sealne ümberkaudne maa läbi ning hakati haigeid vooditega kandma igale poole, kus Teda kuuldi olevat.

56Ja kuhu Ta iganes läks küladesse v

← Chapter 5 Jump to: Chapter 7 →