1 Corinthians 13

Estonian Bible (Eestikeelne Piibel 1997)

← Chapter 12 Jump to: Chapter 14 →

1Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

2Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.

3Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

4Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,

5ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,

6tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.

7Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

8Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.

9Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,

10aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.

11Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

12Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

13Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

← Chapter 12 Jump to: Chapter 14 →