bible
ra
🌐 Language
English
Español
Français
Deutsch
Português
Italiano
Nederlands
Русский
中文
日本語
한국어
العربية
Türkçe
Tiếng Việt
ไทย
Indonesia
All Languages
Home
/
Estonian
/
Estonian Bible (Eestikeelne Piibel 1997)
/
Job 14
Job 14
Estonian Bible (Eestikeelne Piibel 1997)
← Chapter 13
Jump to:
Chapter 1
Chapter 2
Chapter 3
Chapter 4
Chapter 5
Chapter 6
Chapter 7
Chapter 8
Chapter 9
Chapter 10
Chapter 11
Chapter 12
Chapter 13
Chapter 14
Chapter 15
Chapter 16
Chapter 17
Chapter 18
Chapter 19
Chapter 20
Chapter 21
Chapter 22
Chapter 23
Chapter 24
Chapter 25
Chapter 26
Chapter 27
Chapter 28
Chapter 29
Chapter 30
Chapter 31
Chapter 32
Chapter 33
Chapter 34
Chapter 35
Chapter 36
Chapter 37
Chapter 38
Chapter 39
Chapter 40
Chapter 41
Chapter 42
Chapter 15 →
1
Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli.
2
Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima.
3
Ometi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega kohtu ette.
4
Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi!
5
Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes - sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna -,
6
siis pööra oma pilk tema pealt ära ja jäta ta rahule, seni kui ta päevilisena oma päevast rõõmu tunneb!
7
Sest puulgi on lootus: kui ta maha raiutakse, siis ta võrsub taas ja tal pole võsudest puudu.
8
Kuigi ta juur maa sees kõduneb ja känd mullas sureb,
9
hakkab ta veehõngust haljendama ja võsusid ajama otsekui istik.
10
Aga kui mees sureb ja kaob, kui inimene hinge heidab - kus on ta siis?
11
Vesi voolab järvest ja jõgi taheneb ning kuivab,
12
nõnda heidab inimene magama ega tõuse enam. Enne kui taevaid pole enam, nad ei ärka, neid ei äratata unest.
13
Oh, et sa varjaksid mind surmavallas, peidaksid, kuni su viha möödub; et sa määraksid mulle aja ja siis peaksid mind meeles.
14
Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb.
15
Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd.
16
Nüüd loed sa aga mu samme, ei lähe mööda mu patust.
17
Mu üleastumine on pitseriga suletud kukrusse ja sa katad kinni mu süü.
18
Aga variseb ju ka mägi ja kalju nihkub paigast,
19
vesi kulutab kive, vihmavaling uhub maamulla - nõnda hävitad sina inimese lootuse.
20
Sina alistad tema igaveseks ja ta peab minema, muudad ta näo ja saadad ta ära.
21
Kas ta lapsi austatakse - tema ei saa seda teada, või kas neid põlatakse - tema seda ei märka.
22
Tema tunneb valu ainult omaenese ihus ja leina omaenese hinges.'
← Chapter 13
Jump to:
Chapter 1
Chapter 2
Chapter 3
Chapter 4
Chapter 5
Chapter 6
Chapter 7
Chapter 8
Chapter 9
Chapter 10
Chapter 11
Chapter 12
Chapter 13
Chapter 14
Chapter 15
Chapter 16
Chapter 17
Chapter 18
Chapter 19
Chapter 20
Chapter 21
Chapter 22
Chapter 23
Chapter 24
Chapter 25
Chapter 26
Chapter 27
Chapter 28
Chapter 29
Chapter 30
Chapter 31
Chapter 32
Chapter 33
Chapter 34
Chapter 35
Chapter 36
Chapter 37
Chapter 38
Chapter 39
Chapter 40
Chapter 41
Chapter 42
Chapter 15 →
All chapters:
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42