bible
ra
🌐 Language
English
Español
Français
Deutsch
Português
Italiano
Nederlands
Русский
中文
日本語
한국어
العربية
Türkçe
Tiếng Việt
ไทย
Indonesia
All Languages
Home
/
Estonian
/
Estonian Bible (Eestikeelne Piibel 1997)
/
Job 20
Job 20
Estonian Bible (Eestikeelne Piibel 1997)
← Chapter 19
Jump to:
Chapter 1
Chapter 2
Chapter 3
Chapter 4
Chapter 5
Chapter 6
Chapter 7
Chapter 8
Chapter 9
Chapter 10
Chapter 11
Chapter 12
Chapter 13
Chapter 14
Chapter 15
Chapter 16
Chapter 17
Chapter 18
Chapter 19
Chapter 20
Chapter 21
Chapter 22
Chapter 23
Chapter 24
Chapter 25
Chapter 26
Chapter 27
Chapter 28
Chapter 29
Chapter 30
Chapter 31
Chapter 32
Chapter 33
Chapter 34
Chapter 35
Chapter 36
Chapter 37
Chapter 38
Chapter 39
Chapter 40
Chapter 41
Chapter 42
Chapter 21 →
1
Siis rääkis naamalane Soofar ja ütles:
2
'Selle peale mu rahutud mõtted tulevad tagasi ja sellepärast tormitseb mu sees.
3
Ma pean kuulma häbistavat noomimist ja saan vastuseks tühja tuult.
4
Kas sa ei tea juba muistsest ajast, sellest ajast, kui inimene maa peale pandi,
5
et õelate hõiskamine on üürike ja jumalatu rõõm ainult hetkeline?
6
Kuigi ta kõrgus tõuseks taevani ja ta pea puudutaks pilvi,
7
ta kaob, nagu ta roegi, igaveseks; need, kes teda nägid, küsivad: 'Kus ta on?'
8
Ta lendab ära otsekui unenägu ja teda ei leita enam, ta haihtub nagu öine nägemus.
9
Silm, mis teda nägi, ei näe teda enam, ja ta ase ei pane enam teda tähele.
10
Tema lapsed peavad vaeseid hüvitama ja tema enese käed ta varanduse tagasi andma.
11
Ta kondid on küll täis noorusjõudu, aga ta heidab koos sellega põrmu magama.
12
Kuigi kurjus on ta suus nõnda magus, et ta peidab selle oma keele alla,
13
kuigi ta säästab seda ega loobu sellest, vaid hoiab seda keset suulage,
14
muutub ometi tema roog ta kõhus madude mürgiks ta sisikonnas.
15
Ta peab oksendama neelatud varandust - Jumal ajab selle ta kõhust välja.
16
Ta imes madude mürki, ussi keel tapab ta.
17
Ei saa ta näha ojasid, mee ja piima voolude jõgesid.
18
Ta peab oma töövilja ära andma ega tohi ise seda neelata, ja oma kaubakasust ei tunne ta rõõmu.
19
Sest ta murdis, jättis maha vaesed, röövis endale koja, mida ta polnud ehitanud.
20
Sest ta ei tundnud küllastust kõhus - aga oma kalliste asjadega ei päästa ta ennast.
21
Ükski ei pääsenud tema neelamisest, seepärast ta õnn ei kesta.
22
Tema ülikülluseski tuleb temale kitsas kätte, teda tabab õnnetuse kogu jõud.
23
Et tema kõhtu täita, läkitab Jumal temasse oma tulise viha ja laseb seda sadada tema peale ta toiduga.
24
Kui ta põgeneb raudrelva eest, siis laseb vaskamb temast läbi,
25
viskoda tuleb välja seljast ja mõõgatera sapist, ja temale tulevad hirmuvärinad peale.
26
Suur pimedus on temale varaks pandud, teda neelab õhutamata tuli; mis tema telki on alles jäänud, hävitatakse.
27
Taevad ilmutavad tema süüd ja maa tõuseb tema vastu.
28
Tema koja uhub vihmavaling, ta vihapäeva uputusvesi.
29
See on õela inimese osa Jumalalt, pärisosa, mis Jumal temale määrab.'
← Chapter 19
Jump to:
Chapter 1
Chapter 2
Chapter 3
Chapter 4
Chapter 5
Chapter 6
Chapter 7
Chapter 8
Chapter 9
Chapter 10
Chapter 11
Chapter 12
Chapter 13
Chapter 14
Chapter 15
Chapter 16
Chapter 17
Chapter 18
Chapter 19
Chapter 20
Chapter 21
Chapter 22
Chapter 23
Chapter 24
Chapter 25
Chapter 26
Chapter 27
Chapter 28
Chapter 29
Chapter 30
Chapter 31
Chapter 32
Chapter 33
Chapter 34
Chapter 35
Chapter 36
Chapter 37
Chapter 38
Chapter 39
Chapter 40
Chapter 41
Chapter 42
Chapter 21 →
All chapters:
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42