bible
ra
🌐 Language
English
Español
Français
Deutsch
Português
Italiano
Nederlands
Русский
中文
日本語
한국어
العربية
Türkçe
Tiếng Việt
ไทย
Indonesia
All Languages
Home
/
Estonian
/
Estonian Bible (Eestikeelne Piibel 1997)
/
Job 6
Job 6
Estonian Bible (Eestikeelne Piibel 1997)
← Chapter 5
Jump to:
Chapter 1
Chapter 2
Chapter 3
Chapter 4
Chapter 5
Chapter 6
Chapter 7
Chapter 8
Chapter 9
Chapter 10
Chapter 11
Chapter 12
Chapter 13
Chapter 14
Chapter 15
Chapter 16
Chapter 17
Chapter 18
Chapter 19
Chapter 20
Chapter 21
Chapter 22
Chapter 23
Chapter 24
Chapter 25
Chapter 26
Chapter 27
Chapter 28
Chapter 29
Chapter 30
Chapter 31
Chapter 32
Chapter 33
Chapter 34
Chapter 35
Chapter 36
Chapter 37
Chapter 38
Chapter 39
Chapter 40
Chapter 41
Chapter 42
Chapter 7 →
1
Siis vastas Iiob ja ütles:
2
'Kui ometi mu meelehärm saaks vaetud ja mu õnnetus oleks pandud vaekaussidele.
3
Tõesti, see oleks nüüd raskem kui mereliiv. Seepärast on mu sõnadki tormakad.
4
Sest minus on Kõigevägevama nooled, mu vaim joob nende mürki. Jumala hirmutamised on rivistunud mu vastu.
5
Kas metseesel kisendab noore rohu peal või ammub härg oma sulbi juures?
6
Kas magedat süüakse ilma soolata või on siis maitset kassinaeri limal?
7
Mu hing tõrgub neid puudutamast, need on mulle nagu rüvetatud roog.
8
Oh, et ometi mu palve täide läheks ja Jumal annaks, mida soovin!
9
Otsustaks ometi Jumal mind murda, sirutaks oma käe ja lõikaks katki mu elulõnga,
10
siis oleks mul veel troostigi: ma hüppaksin rõõmu pärast isegi armutus valus, sest ma ei ole salanud Püha sõnu.
11
Mis on mu jõud, et jaksaksin oodata, ja missugune peaks olema mu eesmärk, et suudaksin kindlaks jääda?
12
Ons mu tugevus nagu kivide tugevus või ons mu ihu vaskne?
13
Tõesti, mul enesel ei ole abi ja pääsemine on mu juurest peletatud.
14
Kes põlgab sõbra sõprust, see loobub Kõigevägevama kartusest.
15
Mu vennad on petlikud nagu jõgi, otsekui kuivaks valguvad jõesängid,
16
mis jääst on muutunud tumedaks, kuhu lumi on pugenud peitu;
17
veevaeseks jäädes need vaikivad, kuumuses kaovad oma asemelt.
18
Karavanid põikavad teelt kõrvale, lähevad kõrbe ja hukkuvad.
19
Teema karavanid heidavad pilke, Seeba teekäijad loodavad nende peale:
20
oma lootuses nad jäävad häbisse, sinna jõudes nad pettuvad.
21
Seesuguseiks olete nüüd saanud: te näete kohutavat asja ja kardate.
22
Kas ma olen öelnud: 'Andke mulle kingitusi!' või: 'Makske oma varandusest minu eest,
23
päästke mind vaenlase võimusest ja lunastage mind vägivallategijate käest!'?
24
Õpetage mind, siis ma vaikin! Tehke mulle selgeks, milles olen eksinud!
25
Otsekohesed sõnad ei olekski kibedad. Aga mis tähendus on teie noomimisel?
26
On teil kavatsus mu sõnu laita? Kas meeltheitja kõne peaks olema nagu tuul?
27
Te heidate liisku isegi vaeslapse pärast ja müüte maha oma sõbra.
28
Aga nüüd vaadake mu peale! Ma tõesti ei valeta teile näkku!
29
Jätke ometi järele, et ei sünniks ülekohut! Jah, jätke järele, sest veel on mul selles asjas õigus!
30
Ons mu keelel ülekohut? Või ei taipa mu suulagi, mis on õnnetus?
← Chapter 5
Jump to:
Chapter 1
Chapter 2
Chapter 3
Chapter 4
Chapter 5
Chapter 6
Chapter 7
Chapter 8
Chapter 9
Chapter 10
Chapter 11
Chapter 12
Chapter 13
Chapter 14
Chapter 15
Chapter 16
Chapter 17
Chapter 18
Chapter 19
Chapter 20
Chapter 21
Chapter 22
Chapter 23
Chapter 24
Chapter 25
Chapter 26
Chapter 27
Chapter 28
Chapter 29
Chapter 30
Chapter 31
Chapter 32
Chapter 33
Chapter 34
Chapter 35
Chapter 36
Chapter 37
Chapter 38
Chapter 39
Chapter 40
Chapter 41
Chapter 42
Chapter 7 →
All chapters:
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42